Pärast keskkooli lõppu viis elu kodust kõigepealt Nõukogude Armeesse, siis ülikooli õppima ja tööle. Ka perekond tuli luua. Nii nagu metsas pole kahte ühesugust puud, nii pole ilmalaanes kahte ühesugust inimest.
Elus on tulnud üle elada palju keerulisi ja raskeid olukordi. Üldiselt on kaitseingel mind siiani saatnud. Saatus tahtis, et leidsin abikaasa, kes elas Tartust 70 km kaugusel. Sellest 5 km tuli läbida kas jala või jalgrattaga, et rongi peale jõuda. Katsed korralikku koduhoidjat leida luhtusid ja nii tuli ülepäeva teineteise alla käia maale igasuguse ilmaga 17 aastat. Ühel talvel ajasin labidalaiuselt üle km pikkuse lõigu lumest lahti 14 korda. Tuisu korral sai magada 3-4 tundi. Pidasime talu ja kasvatasime loomi, harisime maad, kasvatasime üles lapsed. Jäime truuks esivanemate tööle ja vaevale. Lastest sirgusid korralikud ja elu mõistvad ning loodust austavad inimesed.
Kirja pandu on elu mitmetest valdkondadest nähtu ja kuuldu põhjal luuletuseks vormitud.
