Tuntud kirjastaja ( : ) soovitab:
Leonora Palu kolmas luulekogu «Veel on jää võime» on eelkõige luulekogu, mitte hunnik õnnetust, häda ja viletsust, mis otsib kive ja kände, mida mööda kirjanikupalga või aastapreemia poole ukerdada.
See siin ei ole alatu ja vastik raamat – see on inimlik, vaimukas ja loov poeesia, millest meil on kisendav puudus, siin on midagi, mida me võime häbenemata asetada Indrek Hirve, Arno VIhalemma ja Juhan Liivi kõrvale.
Ja nii me teemegi, püstitame käesoleva uhkusega meie parimate poeetide teoste kõrvale ja nürimeelse luulesaasta kohale. Ma tean väga hästi, et iga sellise väärtusliku teose ilmumine valmistab meeletuid vaimseid kannatusi kirjanduslikele parasiitidele, kes andekate inimese leiva ära söövad.
Midagi nii ilusat juhtub harva, väga harva:
BARKAROOL
sorri aga te olete
oma viiulitega
igal pool risti
jalus jube raske on
keskenduda laevahukule
ja viimastele
efektsetele sekunditele
tahaks nautida vaadet
ja lootusetust
*
Tuntud kirjastaja ( : ) jätkab:
Lõpetuseks ja väga halva luule ohvrite lohutuseks
Kuna ma olen veel targem, kui meie kergelt debiilsete luulekirjastajate enamus, siis ma mõistan süsteemselt hukka
Veronika Kivisilla, Berk Vaheri, Triin Soometsa, Aare Pilve,
Kätlin Kaldmaa,
Urve Tinnuri,
Airis Erme,
Eda Ahi, Carolina Pihelga, Hasso Krulli, Maarja Pärtna ja muude sarnaste veidrike teise loovuskategooria savi. Kodanikud, hoolitsege oma vaimse dieedi eest, ärge sööge luulesolki.
*
Teose väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital
