Väljapaistva rootsi kirjaniku Göran Tunströmi (s. 1937) romaan (1983), ülemlaul igikestvale armastusele, mille motiive seob Bachi oratooriumi müstiline rõõmusõnum, lugu ühe perekonna saatusest läbi kolme põlvkonna, taustaks provintsiasula kirev tüüpide galerii, kelle hulgas vilksatab ka kuulus kirjanik Selma Lagerlöf.
Ühel suvepäeval 1930. aastate alguses hukkub traagiliselt noor elurõõmus talunaine Solveig Nordensson. See sündmus jätab kustumatu jälje tema mehe ja poja hinge, kelle edasine elu on üksainus odüsseia, eksirännak kaotatud armastuse taasleidmiseks, mis viib neid üksinduse ja soovunelmate ohtlikult videvaisse labürintidesse, turvalisest kodualevist kaugele Austraaliasse ja Uus-Meremaale...

Raamat pälvis 1984. aastal Põhjamaade Nõukogude kirjandusauhinna.