Käesolev Ken Wilberi teos kuulub vaieldamatult kolme minu elu kõige rohkem mõjutanud raamatu hulka. Selle raamatu lugemine on justkui vestlus suurvaimuga, ühe inimkonna helgeima peaga. See raamat ei ole meelelahutus (muide, meelt ei peagi minu arust lahutama, pigem ikka parandama), vaid sügav kirjandusteos, kus seotakse ühtsesse filosoofilisse teooriasse näiliselt kokkusobimatud asjad – kvargid ja galaktikad, tunded ja tsivilisatsioonid, Freud ja teaduslik füüsika. Tundub võimatu, aga just nii tundus ka Wilberile endale, kui ta püüdis mõista, mis on ühist erinevate kokkusobimatute süsteemide puhul.

Ken Wilberi raamat on oma ajast 50 aastat ees ja näitab ära, kuhu on inimkonnal võimalik liikuda, kui me juhuslikult kollektiivset suitsiidi ei tee. Selle raamatu läbilugemine muudab inimese maailmapilti. Minu jaoks oli see justkui mustvalge lameda tummfilmi asendumine, mitmedimensioonilise 3D värvifilmiga. Ning peale kõige muu on see raamat lihtsalt huvitav. Kui sa pead üheks oma tugevaimaks omaduseks võimet mõtelda, siis on see raamat sulle. Aga kui tahad õhtul lihtsalt õlut või siidrit juua ning televiisorit vaadata, siis pane see raamat kohe riiulisse tagasi.
Alar Tamming, psühholoogia teadusmagister.