eestlane tunnistab

kaks asja
täidavad mu meele
imestuse ja aukartusega:
must lagi mu pea kohal
üks helin mu rinna sees

Mart Kanguri teine luulekogu «Kõrgusekartus» on pingsa ja tiheda stiiliga raamat, kus iga sõna on hoolikalt kaalutud ja iga rida täpselt paika rihitud. Keskseks teemaks ongi siin sõna ise, puhas, kerge ja tühi sõna, mis kõneleb midagi ütlemata ja kümbleb iseenese säras.

Oluliseks liiniks on ka blasfeemia piirile liikuv dialoog kõrgema väega, millele viitavad paljud piibli-parafraasid. Poeetiliselt on raamat ehitatud kokkukõladele, sõnamängudele ning rikkalikele intertekstuaalsetele vihjetele, mida kõikjal saadab nali ja helisev naer.