Turvapaika ei ole

Koolitulistamisest šokeeritud Amalie Pope sõidab vanasse häärberisse Louisianas, Bordelaiseʼi külje all, et terveneda – nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt. Ta jõuab seal olla vaevalt tunni, kui tornaado üle soise maa tuiskab, jättes tema maja siiski armuliselt terveks. Ta on seal tormivangis, kuid ei karda – kuni ta uksele koputatakse.

Neli põgenenud vangi tungivad sisse ja Amalie leiab end taas pantvangi rollist. Need mehed on haavatud, meeleheitel ja ohtlikud – ühe erandiga. Kurjategijatega koos on põgenenud uimastivastase agentuuri salaagent Nick Aroyo, kes on jõuku imbununa mitu kuud nende kohta infot kogunud. Ainus, mida ta kogu jõugu kinnivõtmisest rohkem tahab, on kaitsta habrast, hirmunud Amaliet, kes on andnud end tema hoolde… kogu keha, hinge ja südamega. Kuid Nick peab kurjategijat mängima, kui ta tahab naist – ja oma saladust – hoida, sest kuigi torm on möödas, siis oht kindlasti mitte…