Küberneetika Instituut on saanud 40-aastaseks. See on olnud kiirete muutuste aeg ühiskonnas ja teaduses ning instituut on kõigi nende muutustega kaasas käinud, püüdes parimal viisil Eesti arengut toetada.

Käesolevat väljaannet võib vaadelda omamoodi perekonnaalbumina, mis on põhiliselt mõeldud neile, kes on olnud Küberneetika Instituudis. Selle perekonnatunde tugevdamiseks on lülitatud väljaandesse ka nende inimeste nimed, kes on selle neljakümne aasta jooksul töötanud Küberneetika Instituudis ja tema mitmetes suhteliselt iseseisvates allüksustes nagu EKTA.
Üleskutsele panna kirja oma mälestusi reageerisid vähesed. Kuid ometi leidus ka neid, kes siiski midagi kirjutasid. Igaüks meenutab olnud oma vaatenurga alt. Kui Raul Tavast ja Enn Salum meenutavad rohkem olukorda, milles tuli sellel ajal elada ja tööd teha, siis Heiki Sumre kui arvutiinseneri mälestused on seotud pigem tehniliste detailidega.