Tahan kõigile oma raamatu lugejatele ja kriitikutele öelda nagu André Gide: ärge mõistke mind liiga kiiresti. Tean ise üsna hästi, kui hulljulge on niisuguse raamatu kirjutamise katse. Tean, et pistan käe tõelisesse vastakate arvamuste herilasepessa. Soomes on rahvussotsialismist kirjutatud vaid ajalehtedes ja ajakirjades. Ühelt poolt on seda imetletud, ilma et üldse mõistetaks, milles on tegelikult küsimus. Teiselt poolt on seda sõimatud täie žurnalistliku lopsakusega. Kolmandalt poolt on seda püütud surnuks vaikida. Külalisena Kolmandas Reichis ei taha olla rahvussotsialismi ülevaade isegi mitte selle tõlgendamise katse. Niisuguseks tööks ei ole autoril mingeid eeldusi. Olen oma teost kirjutades püüdnud vältida allikate kasutamist. Olen jutustanud ainult sellest, mida olen ise näinud, kuulnud ja kogenud. Peaaegu kõik tsitaadid on pärit reisi ajal ilmunud ajalehtedest või avaldatud ja ka minu oma kõrvaga kuuldud kõnedest.

Minu tehtud järeldused ja avatud perspektiivid tihtipeale väga julged ja alati väga subjektiivsed tuginevad niisiis minu enda elamustele. Olen kogunud nii palju muljeid, et lugeja ise võib nende põhjal moodustada koondpildi sellest, missugune on rahvussotsialistlik Welterlebnis, maailmapilt. Seepärast tuleb mu raamatut pigem pidada ulatuslikuks reportaažiks, ja seepärast olen märkinud selle alapealkirjaks Rapsoodia.

Teine trükk.