Terje lahkub linnast, et viia täide oma ammune unistus: minna maale elama. Väikeses külas puutub ta kokku kireva seltskonnaga ning ootamatult kiiresti hakkavad kujunema pingelised inimsuhted. Elu vanas majas toob kummalisel viisil esile mälupildid seal ligi pool sajandit tagasi elanud perekonna saatusest, mis kaude mõjutab ka Terje elu.

«Küpsete pirnide kuma« on romaan noore inimese eneseotsingutest ja soovist sobituda kogukonda. Autor on loonud värvika, samas usutava tegelaskujude galerii, kelle hulgast tõusevad positiivselt esile maainimesed; ka peategelasega on kerge samastuda ja temaga mõtetes kaasa minna. Lihtsaid lahendusi elus ei ole ja kuigi Terje ei taju oma loo õnnelikku lõppu, on tema arenguteel siiski edasiminekut ja õnneliku lõpu võimalus kunagi tulevikus. «Kuula iseend« ja «leia oma tee« mõjuvad lugedes üldmõistetavate ja vajalike meeldetuletustena, mitte klišeedena. Teose muudavad omamoodi maagiliseks selle üldine õhkkond ja poeetilised looduskirjeldused.


Monica-Linde Klemet (1984) on õppinud eesti filoloogiat ja õpetab välismaalastele eesti keelt võõrkeelena. «Küpsete pirnide kuma« on tema esimene romaan.