«Praegune aeg, see ülemineku ja «vaikiva oleku» aeg, on positiivse revisjoni aeg, ajajärk oma suurte loovate ja korraldavate ülesannetega.
Kui meie kõneleme praegusest ajast ja tulevikuperspektiivist, ja peatume praeguse aja oluliste, tulevikkukujundavate tegurite juures, siis on päämiseks tähelepanu esemeks meie praegusele ajajärgule iseloomulik kontsentreeritud tahe, kujundada ja korraldada oma elu nii, et see tagaks meie rahvuse tuleviku. Kõnes on tahe kui tulevikkukujundav tegur.»