14. juunil 1941. a. toimus Eestis esimene suurküüditamine, mille käigus saadeti tuhanded süütud inimesed Siberi avarustesse hääbuma. Ka autori perekond: abikaasa, Narva Telefonivõrgu ülem August Horn ja tütar Helju kuulusid nende «väljavalitute» hulka. August Horn suri juba 1941.a. detsembris, autor koos tütrega veetis Siberis Tomski oblastis mitmes eri kohas kord koos, kord lahus kokku 16 pikka ränkrasket aastat, kuni 1957.a. kevadeni, millal neid jälle kodumaale tagasi lubati. Juba Siberis hakkas Hilda sealse elu kohta märkmeid tegema. Ta salasooviks oli, et siberiraamatutest jääks jälg teistelegi teadmiseks ning kaaskannatanute mälestuseks. Osake neist mälestustest ilmus juba Mart Laari raamatus «14. juuni 1941» ja endiste narvalaste kogumikus «Mälestusi vanast Narvast». Hilda Horn suri 6. mail 1998 ja käesolev mälestusteraamat täidab tema ammuse salasoovi.
