Elu ise on olnud autori muusa. Inspiratsiooni on otsitud ja saadud nii Eestimaa lummavast ja kaunist loodusest kui inimestest ja nende omavahelistest suhetest. Kõik neli omanäolist aastaaega on põhjatud inspiratsiooniallikad. Kord olid selleks hiirekõrvas kaseoksad, õites heinamaa või looklev viljapõld. Siis aga taevalaotuses lendavad ja kluugutavad kureparved ning rajuvihm. Lumme mattunud maal ja jäälilledel aknaklaasilgi oli luulekogu sünniloos oma kindel osa.

Inimesed, erinevad elusaatused ja suhted puudutasid autorit enim. Tugevatel tunnetel ja võimsatel emotsioonidel oli loomeprotsessis käivitav roll ja nii sündisid hingekeeli puudutavad luuleread, kust ei puudu rõõm ja õnn, mure ja meelehärm. Kõik päriselu tunded on ühel või teisel moel luuleridadesse põimitud. Teemadevalik on olnud lai. Nii sündisid luuletused silmipimestavast armastusest ja igavesest sõprusest, lohutamatust leinast ja trööstitust sõjast.

Kuna muusaks on olnud elu ise, on lugejal kirjapanduga lihtne samastuda ja silme ette võivad kangastuda mälestused ja pildid möödunud ajast. Võidakse tõdeda, et nii mõnigi autori luuletus on päevavalgele toonud mõnusa muige või naeratuse, rullinud lahti kauni armastusloo või kiskunud lahti mõne vana haava. Selliseid tugevaid tundeid, emotsioone ning meeleseisundeid võivad autori 81 luuletust esile kutsuda.