Televisioon on lummav. Televisioon on kaasahaarav. Televisioon on mitmenäoline. Üks nägu on see, mida vaataja ekraanil näeb: inimesed-teletegijad, operaatorite objektiivi püütud kaunid kaadrid, säravad ja ilmekad taustad saadetele. Neis viimastes võib vaataja näha värvikaid fantaasiaid, muinasjutumaailmu, aga ka argist sisu meeliköitvamaks ja vaadatavamaks muutvat interjööri. Nende loojaid vaataja tavaliselt ei näe. Nemad on kaadritagused taustajõud. Nendeta oleksid ekraanil vaid rääkivad pead hallil ilmetul taustal. See, kes muudab kaadri elavaks, nauditavaks ja pildiliseks terviklikuks, on televisioonikunstnik.
Telekunstnikuna on TIINA ALVER aastate jooksul televisiooni erinevatesse žanridesse jätnud oma kindla jälje. Tema nime leiame seriaalide, telelavastuste, muusika- või poliitiliste ja päevakajaliste saadete tiitrites. Tema värviküllane kunstnikukäsi on puudutanud ka paljusid meelelahutussaateid ja nende sarju.
Tiina kunstnikuteel on olnud mitmesuguseid aegu. Algusaastatel tuli sageli midagi teha mittemillestki. Tiinat on iseloomustatud inimesena, kellel on imeline oskus ja anne ka sellest mittemillestki kõik vajalik välja võluda. Või kasutusse võtta esmapilgul mitte kellelegi vajalik träni ning muuta see ekraanil sädelevaks vapustavaks võlumaailmaks. Kõik see on nõudnud palju teadmisi, töökust ja energiat. Mitte ainult siis, kui algusaegadel oli vähe materjali, aga ka siis, kui saada oli juba kõike vajalikku. Siis tuli vajalik kataloogidest üles otsida ning katsetada, katsetada, katsetada… Oma raamatus toob Tiina välja nii mõnegi ootamatu ja huvitava loo, mis seotud väga ebatraditsiooniliste materjalide muutmisega pilkuköitvaks stuudiokujunduseks.
Pärast kunstiinstituudi lõpetamist Eesti Televisiooni suunatuna tuli lisaks stsenograafia ABC-le hakata õppima ka arvutitarkust. Aastate jooksul on saanud arvutist üks kunstniku olulisi tööriistu, praeguseks juba asendamatu abiline lavakujunduste visualiseerimisel. Seda oskust tuli lihvida ja kasutada ka mitmeid aastaid kirjastustes töötades ja raamatuid kujundades. Siingi tuleb tunnistada Tiina head kunstnikusilma ja leidlikkust.
Head silma ja süvenemisoskust on Tiinal vaja olnud ka fotograafina. Aastatepikkune huvi loodusfotode vastu on viinud teda nii varahommikul rabadesse kui ka õhtupimeduses tormise mere kaldale laineilu nautima. Tiina on osalenud mitmetel fotokonkurssidel.
Tiina pole sinasõber mitte ainult kauni loodusega. Ka inimesena on ta silma paistnud oma helge ellusuhtumisega. Kolleegid on teda iseloomustanud hea ja mõistva suhtlejana, kes oskab arvestada teiste tegijate soovide ja ettepanekutega, kuid siiski oma joonele kindlaks jäädes. See on oskus teha parima tulemuse nimel meeskonnatööd.
Tiina koostatud raamat «Kaadri taga» on väga huvitav lugemine nii neile, kes vaatluse all olevates töödes ise osalenud, kui ka neile, kes on kõiki neid saateid saanud ekraani ees imetleda. On põnev kergitada veidi seda eesriiet ruumi, kus kunstniku käe all tekivad pintslite, värvide ja mitmesuguste tööriistade kaasabil tolmusest paberi- või kilehunnikust, äravisatud raudlattidest, harilikust kirjust sitsist või marlist, päevavalguslampide torudest ja paljust muust lummavad interjöörid. Rääkimata ka suvelavastuseks valminud elusuurusest lehmast või talvisest päkapikumaast…
Lisaks kunstniku töö kirjeldamisele leidub «vürtsiks» ka palju naljakaid ja vahvaid juhtumisi võtteplatsidelt või saadete ettevalmistuse ajast.
Nii mitmekesine ongi kunstniku elu kaadri taga.
Aime Kons toimetaja
