Sillel on ilus kodu ontlikus linnaosas, aga oma vastsündinud beebiga sõidab ta otse haiglast elama päranduseks saadud nigelasse korterisse Urruaugus. Maja kutsutakse Tondilossiks ja selle elanikke on elu üksjagu räsinud. Õhtuti vaatab majarahvas koos harivat, kuid labase formaadiga telemängu «Tark mees taskus» ja Sillet paelub nende omavaheline sümbioos. Alkohoolikutest vanurid Peeter ja Anna jagavad sotsiaalkorterit ja on omamoodi vanemateks Viikale ja Andule, kes pidid juba teismeas üksi elamisega toime tulema.
Kõigi Tondilossi asukate lood avanevad ja Sille leiab sugulashinge, kelle aitamine leevendab oma südamevalu. Autor võtab raamatu mõtte kokku nii: «Kahjustav armastus on nagu halb harjumus, millest tuleb vabaneda.»
Lavastaja ja dramaturg
Urmas Lennuk: «
Piret Saul-Gorodilov on kirjutanud loo maailma lõpus asuvast külast, kus isegi rikkad enam ei nuta. Tugeva ja võimendatud joonega maalib ta galerii inimestest, kes unistavad liiga lihtsatest asjadest. Kui nad enam oskavadki unistada? Nagu äraspidist peeglit käes hoides näitab autor meile, kuhu me kõik jõuda võime, kui unustame elada. Lihtsalt ja selgelt loodud karakterid panevad enda üle muigama ja kaasa tundma. Valu on kõigil üks. «Kaadrivälised» on alasti hingede karneval, kus tantsitakse aeglast valssi silmapiiri kohal, kuni hääbutakse või põgenetakse.»
Piret Saul-Gorodilov (snd 1970) alustas näitekirjanikuna, mitmeid tema näidendeid on ka lavastatud. Ilmunud on novelle ja lühijutte, «Kaadrivälised» on tema esimene romaan.
