See raamat ilmus esmakordselt 1936.aastal.
1949. ja 1964.aastal autori täiendustega avaldatud raamat oli pikka aega üks kõige põhjapanevamaid uurimusi modernistliku arhitektuuri varasest ajaloost, tänaseks on sellest saanud oluline osa arhitektuurikirjutuse varasalvest, mis annab ehituskunsti- ja disainiajaloo kõrval aimu ka 20.sajandi vältel valitsenud teoreetilistest tõekspidamistest.
Pevsneri käsitluses sündis modernism kolme allika – William Morrise ja tema järgijate loomingu, 19.sajandi inseneride saavutuste ning juugendi pärandi põimumisel. Autor analüüsib nende allikate mõju selliste varamodernistide loomingule nagu C.F.A. Voysey ja Charles Rennie Mackintosh Suurbritannias, Louis Sullivan ja Frank Lloyd Ameerika Ühendriikides ning Adolf Loos ja Otto Wagner Viinis.
Uurimuse lõpetab peatükk Walter Gropiuse ja Bauhausi kunstikooliga seotud arhitektide ja disainerite töödes ilmnenud mõtte- ja vormimurrangust.