Aastal 1839 Keila-Joad külastanud inglise aadlineiu Elizabeth Rigby kirjeldas siinset mõisasüdant järgmiselt: «Kas kõik siin on üht aegu loodus ja kunst? Falli (Keila-Joa), mis on selle võlulossi maine nimi, looduslikke võlusid ja inimkätega loodud kaunistusi on minu seal elamise ajal kõik kiitnud. *** See on üks neist soositud kohtadest, kuhu Loodus on kokku toonud kogu kujuteldava ilu, siin on seda isegi tihedamalt, kui meeldivaks peetakse. Kui oled korragi seda vaadet näinud, pole kriitikul enam midagi öelda. Siin on justkui üks riik teise sees, iga järgnev eelmisest võimalikult erinev. Meie igapäevaelu on siin otsekui mitmesuguste ajastu piltide rida alates gooti stiilis saalidest nende juurde kuuluvate imeliste alkoovide, toonitud klaaside ja mosaiikpõrandatega.»

Ehkki Keila-Joa mõisa tuntus ulatub romantismiajastusse, on autor suurt tähelepanu pööranud peaasjalikult 1930. aastatel alanud ja kuni tänapäevani kestnud perioodile, valgustades mõisasüdames paiknenud puhkeala värvikat eluolu.