Teie ees on raamat kahest üldsusele väga tuntust, aastatel 1940-1946 võib-olla Eestimaal kõige tuntumast mehest. On tagasihoidlik öelda, et rahvas neid ei armastanud. Hinnangud mõlemale algasid sarkasmist ja lõppesid raevuka hukkamõistuga. Loomulikult oli ka risti vastupidiseid seisukohti ja neidki polnud vähe. Aja jooksul on hinnangud muutunud ja muutuvad edasi kõikuvas tasakaalus.
Need mehed on Johannes Vares-Barbarus, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (1940-1946) ja Hjalmar Mäe, Saksa okupatsiooni aegne Eesti omavalitsuse juht (1941-1945).
Püüan anda raamatus vastuse, missugused olid need kaks meest. Kus nad sündisid, kes olid nende vanemad, milline oli nende koolitee. Miks ja kuidas nad omandasid maailmavaate, mis ühe tegi vastuvõetavaks ühele totalitaarsele režiimile, teise teisele. Missugune oli nende elu ahvatlevas võimutipus, millised raskused, kas varjatud ambitsioonid said rahulduse.
Voldemar Pinn

Tundub, et see raamat on parim, mida Voldemar Pinn on kirjutanud. Ja seda seepärast, et ta on läinud valdkonda, kus ta ise asub. Inimpsühholoogia, inimeste käitumine piirsituatsioonides, veendumuste ja kohustuste vastuolud, vastuolud valitsejate ja valitsetavate vahel.
Pinn on osanud selleks meie ajaloost välja otsida kaks nii erinevat kui ka asjaolude sunnil sarnast meest.
Ülo Uluots