«Kaheksa portreed», esimene raamat sarjast «Eesti heliloojad« sisaldab 1990. aastatel eesti muusikas teed alustanud kaheksa helilooja – Galina Grigorjeva (1962), Tõnis Kaumanni (1971), Tõnu Kõrvitsa (1969), Märt-Matis Lille (1975), Jüri Reinvere (1971), Toivo Tulevi (1958), Helena Tulve (1972) ja Mari Vihmandi (1967) – loomingulisi portreid. Nende erinevaid isiksusi ja autoristiile ühendab ajajärgu uuenemise vaim – 1990. aastate geograafiliste ja vaimsete piiride plahvatuslik avardumine, mis tõi muutusi ka eesti heliloomingusse.
Ligi 20 aastat kestnud ideede selginemise tulemusena on eesti muusikas erilise kõlajõu omandanud suundumus, mille akadeemiline muusikateadus on kokku võtnud neoekspressionismi mõistega, kuid mille sisimaks püüdluseks ei ole rohkem ega vähem kui püüd tõlkida helidesse teispoole stiile ja usutunnistusi ulatuvaid inimolemise suuri metafoore.

Iga loomingulise portree telje loob helilooja valik oma teostest, mida ta peab mingil põhjusel oluliseks, ning igasse teksti on põimitud heliloojaga spetsiaalselt raamatu jaoks läbi viidud intervjuu, milles avanevad muusika kirjutamise praktiline külg, intellektuaalsed ja metafüüsilised ajendid ning avaramgi eluvaade. Arvestusega, et raamatu sisu oleks paremini mõistetav ka mittemuusikutele või õpilastele, on reaalustes antud (mugavuse mõttes igas tekstis eraldi toodud) selgitavad viited tuntud muusikutele või teiste kultuurialade esindajatele. Portreekirjutisi täiendavad loomingu ja heliplaatide nimekirjad, lisatud on ka kõigi heliloojate lühielulood.
Ühiste kaante vahele köidetuna annavad kaheksa eesti tänases muusikaelus olulise helilooja portreed kontsentreeritud pildi eesti nüüdismuusikast.
Evi Arujärv