«Kahvliga või kahvlita» viib teid võrratule ringkäigule maailma kokanduse minevikus, tirides päevavalgele igapäevaste ja harjumuspäraste köögiriistade hämmastava ajaloo. Paljud omal ajal uudsed köögiriistad – uhmrid, sakilised noad, roostevabad potid, külmikud – on praeguseks leidnud koha igas korralikus köögis. Teised aga on osutunud mööduvaks moehulluseks või on paremad töövahendid need asendanud; vee jõul töötava vispli või magnetilise vardagrilli leidmine võib praegu osutuda üsna raskeks. Noad olid olemas juba enne tule avastamist, ent enne kui kahvel viimaks kasutusele võeti, pidi see taluma sajandite pikkust naeruvääristamist. Potid-pannid on olnud olemas aastatuhandeid, kuid taldrikud seevastu on suhteliselt värske leiutis. Meie köökides võib leida varjatud nutikust, mis mõjutab meie toiduvalmistamis- ja söömisviise. See raamat ei räägi restoraniköökides toimuvast. See räägib kodumajapidamiste igapäevasest toidust ning eelistest ja ohtudest, mida on toiduvalmistamisse toonud erinevad tööriistad.

«Kahvliga või kahvlita» kirjeldab, kuidas me taltsutasime tule ja jää; kuidas me võtsime kasutusele visplid, lusikad, riivid ja tambid, nuiad ja uhmrid; kuidas me oleme kasutanud oma käsi ja hambaid – kõik selle nimel, et toitu suhu panna.