Lugemisoskus kitsamas tähenduses kujutab endast sõnade kokkulugemise oskust ja loetust elementaarset arusaamist. Tänapäev aga ainult elementaarse tasandiga ei lepi. Uurimuste andmed kinnitavad inimese lugemisoskuse ja üldise vaimse arengu kindlat seost ning osutavad selgesti lugemisoskuse täiuslikuma tasandi valdamise vajadusele, oskusele kirjasõnas kiiresti ja mitmekülgselt orienteeruda. Lugemisoskuse all laiemas tähenduses mõistetakse vaimsete oskuste kogumit, mis on seotud teksti mõistmise ja töötlemisega, samuti ilukirjanduse lugemise oskust mõtte ja esteetilise elamuse ühtsuses.

Lugemisoskus vajab rohket ja järjekindlat harjutamist. Harjutamise efektiivsus sõltub ühelt poolt harjutamise sagedusest ja järjepidevusest, teisalt aga – harjutuste mitmekesisusest ning ülesannete järk-järgult keerukamaks muutuvast süsteemist. Seepärast on õige lugemise harjutamisel lähtuda sisulisest küljest, ühitada lugemistehnika treenimine pala sisusse süüvivate ülesannetega.
Käesolev kirjutis püüab õpetajale seesuguseks tööks mõtteid ja materjali anda.