Arvamus selle raamatu peategelastest on tihti ekslik, sest kaisukaid peetakse vaikivateks mänguasjadeks. Siinsed lood kutsuvad sind nende salajast maailma avastama.Mai Pitsner

Minu poe nimi oli Tartu. Või oli see linna nimi hoopis? Kas sina tead? Igatahes, Tartus ootasin ma endale uut kodu ning juba kaugelt nägin, kuidas üks tädi mind vaatas ja sammud minu poole seadis. Ta tegi mulle kõige pehme-pehmema pai ning siis ... ta jalutas minema.

«Ei-ei!» tahtsin ma hüüda. «Ära mine ära! Mina kuulun sulle, mu süda tunneb seda.» Ma lasin oma suured kõrvad lonti ja kuuldavale tuli hästi vaikne klähvatus.