Käesolevas raamatus pakutud teateid kirjanike abielude kohta ei maksaks lugejal pahaks panna.
Kui on tegemist elavate isikutega, siis on vastavad teated ja fotod neilt saadud. Enamasti on need lood varem trükis ilmunud (esmajoones pildilehes «Elukiri») ning lugejad on need heatahtlikult vastu võtnud.
Lisaks abieludele on trükises kajastamist leidnud ka kümnekonna kirjaniku surmalugu, kui need millegipoolest iseäralikuna on silma hakanud. Kirjanikel pole õnnestunud alati rahulikult voodis surra, vaid neid on langenud sõjarindel (Peäro Pitka-Ansomardi), neid on saadetud Siberisse hukkuma (Hugo Raudsepp, Heiti Talvik), nad on teinud enesetappe (August Kirsimägi, August Tamman) või mõrvari poolt tapetud (Philipp Stramm, Silver Anniko).
Esitatud lugudes on püütud tugineda arhiivimaterjalidele ning peale isiklike uurimuste toetutud ka kolleegide kirjandusloolistele töödele, mille eest olgu nad lahkesti tänatud.
Eriline tänu kuulub ka Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile, kust pärineb enamik fotosid.