Mõtleb nüüd mu meelekene,
ajud need aru peavad,
meel see lükkab laulemaie,
suu kutsub kõnelemaie,
põlist viisi veeretama,
lugu pikkada laduma.
Sõnad suussa mul sulavad,
kõned muistsed keerutavad,
ise keelelle ronivad,
vaovad hammaste vahelle.