Mõte kirjutada järg eestlaste eeposele «Kalevipoeg», mis aastakümnete jooksul tundus sellest teadnuile kahtlase, koguni teostamatu üritusena, on teoks saanud.
See lugulaul algab Kalevipoja lahkumisega, räägib Olevipoja kui Kalevipoja järglase valitsemisajast ja tegemistest kuni Paide tragöödiani. Eestlaste nelja kuninga alatut tapmist käsitlen ma kui muistse iseolemise lõppu. Edasi on juttu aastasadadepikkusest orjaajast, ärkamisaja tähtsündmustest (eepose loomine, esimene laulupidu), Vabadussõjast, elust iseseisvas Eestis, riigi juhtide kapituleerumisest idanaabri räige surve ees, sellele järgnenud okupatsioonist -- kuni iseseisvuse taastamiseni välja.
Kuna eesti rahvaluule regivärsi ainulaadseks iseärasuseks on värsirea sõnarõhuliste alghäälikute kordus, on ka see lugulaul kirjutatud seda vormi matkides ja ainult.
Lembit Heinrich Vimb