Viktor Astafjev sündis 1924. a. Siberis ja kasvas sealses lastekodus.
Tuntumad teosed on «Tuleva kevadeni», «Ja hanged sulavad», «Vargus», «Viimane kummardus». 1978. a. pälvis kirjanik riikliku preemia romaani «Kuningkala» eest.
Käesoleva jutustuse sisuks on Borissi ja Ljusja armastus, valu ja kannatus, üllus.
«Et olla väärt end inimeseks nimetama nõuab meilt igaühelt hoopis enamat kui mineviku imetlemist ja heroiseerimist. Me peame õppima kõikjal ilmeksimatult ära tundma neid, kellele keegi pole andnud ega saagi eales anda õigust otsustada teiste inimeste elu ja surma üle, kuid kes ise vägivalla ja pettuse abil on selle õiguse enesele võtnud.»