Absurdne, arvas Napoleon, kui rootslased hämmastasid 1810. aastal Euroopat, valides Jean-Baptiste Bernadotte`i Rootsi kroonprintsiks. Ja kummaline oli see valik tõepoolest, sest Prantsuse marssalil polnud ei Rootsi riigi ega sealse kuningasooga midagi ühist. Aga ta oli kuulus sõjamees ja diplomaat, ning Rootsi seisis silmitsi suurte raskustega.
Kuningas Karl XIV Johan (valitses 1818 – 1844) osutus silmapaistvaks valitsejaks ja jõuliseks isiksuseks, kel õnnestus ennast maksma panna, keda rahvas armastas ja kes pani aluse võimsale Bernadotte`ide dünastiale. Samas ei õppinud ta iialgi ära rootsi keelt ega vaevunud riigiasju ajades voodist välja tulema. Sealt suunas «magamistoavalitseja» oma malekäike, pidades intriigi elus sama oluliseks kui komöödiaski – olgu siis poliitikas või oma võluva ja kõmulise abikaasa Désiree juures.