Eesti kartulikasvatuses on viimastel aastatel toimunud mitmeid muutusi. Oluliselt on vähenenud kartuli kasvupind ja kogusaak. Välja on kujunenud suurtootjad, kes on suutelised varustama elanikkonda kõrgekvaliteedilise kartuliga. Antud etapil kasvatatakse kartulit ainult lauakartuliks ja vähesel määral seemnekartuliks. Praegu puudub Eestis täielikult kartuli kasvatamine tööstuslikuks eesmärgiks.
Et kartulikasvatust edendada ja kaasa aidata tarbimise suurendamisele, tuleks juurutada uusimaid kartuli kasutusviise.

Kuna kartulikasvatajail on raske otsustada, millest oleneb kartulisaagi kvaliteet ja mida teha kvaliteedi parandamiseks ka meie väheste võimaluste tingimustes, siis tuuakse antud töös välja tähtsamad seisukohad, mille alusel toimub kartuli kvaliteedi hindamine.