»«Kergem oleks kirjutada raamatut tühjast kiirköitjast kui Dmitri Medvedjevist.» See oli mu esimene mõte, kui Vladimir Putin valis 10. detsembril oma järglaseks silmapaistmatu Peterburi juristi ja mina sain tellimuse käesoleva raamatu kirjutamiseks. Kuid see mulje oli üsnagi petlik – juba esimesed uuringud andsid selgust selles, et materjal võimaldab märksa enamat kui igava ja kohusetundliku vilest vileni biograafia kirjutamist, ning et selles on koguni plahvatuslikku jõudu. Sest neil intriigidel ja võimuvõitlustel, jänesehaakidel ja pettemanöövritel, mis tõid Medvedjevi Kremlisse, oli üsna vähe ühist traditsioonilise juhtkonna moodustamisega (nagu see lääne demokraatiate juures tavaline), vaid pigem juba Borgiate õukonnas valitsenud tavadega.»