Raamatu minategelaseks on kass, kes arutleb maailma ja inimeste üle. Paraku peab kass juba maast-madalast tundma õppima inimeste julmust ja õelust.

«Ja kui kasse on siginenud külluses, korraldatakse neilegi tapatalguid. See on osavõtjaile tulusam, sest kassinahku ostetakse ju ümbertöötlemiseks...

Koguneb aga maakera külgedele liiga tihedalt inimesi, korraldub sõda. Naljakad, need inimesed, arvan ma. Nad ei söö ju ei varese ega kassi, veel vähem oma kaasinimeste liha. Ei tapeta näljasunnil – põhjuseks vaid maalapike – olgu see siis õhus vareste valduses, katusel kasside kasutada või naaberriigi maa-alal, kaasinimeste taldade all.

Nüüd tunnen ma inimesi. Paljusid neist.»