Whiskersoni (snd 1989 Tallinnas) kogumik «Kass, Verevalaja ja teised» koondab ühiste kaante vahele kümme mõtlemapanevat jutustust. Kõigi lugude tegevus on seotud 20. sajandi teise poole ja 21. sajandi algusega, tegevuskohtadeks maad, kus autor on isiklikult elanud või reisinud. Jutustustes lahatakse identiteedi, järjepidevuse, iseseisvuse, vastutustunde ja valikuvabaduse problemaatikat. Whiskerson ei usu universaalsusesse, küll aga meeldivad talle mõttekriipsud.

Oma elu jooksul oli Astrid üht-teist korda saatnud, kuid märkimisväärseid saavutusi tema arvele kirjutada muidugi ei saanud. Ta oli üles kasvatanud mõned lapsed – kas just niisugusteks inimesteks, kelle olemasolust universum võitis, on iseasi –, lasknud põhja mõned ettevõtted, nuusutanud mõned lilled ja suitsetanud mõned sigaretid. Lisaks sellele oli ta jõudnud ka loendamatu arv kordi põrgus käia. Nagu ka taevas. Ta käis vaatamas meest, kes oli osanud surnust elusaks teha.