Margarita Karapanu esimene romaan «Kassandra ja hunt» on üks 20. sajandi kreeka kirjanduse kõige olulisemaid teoseid.
Romaan jutustab fragmentaalse loo ühe tüdruku elust. Lapse vaatepunktist kirjutatud fantaasia ja päriselu vahel pendeldavaid lugusid hakkas Karapanu kirja panema 21-aastaselt lasteaias kasvatajana töötades. Kujutlusvõime ja tegelikkus on nii põhjalikult läbi põimunud, et pole vähematki lootust neil vahet teha. Siin on lapse maailm ja toonane ajalooline taust, mil Kreekat valitseb sõjaväehunta. Kassandra kodus kohtuvad Kreeka ja Euroopa, keeled ja kultuurid – ja kõige selle keskel üks väike laps.
Romaan ilmus kõigepealt 1974. aastal ingliskeelsena Ameerikas, siis autori enda tõlkes 1976. aastal Prantsusmaal, ja alles seejärel Kreekas, kus see tõi kaasa plahvatuse kirjandusmaailmas. Niimoodi lihtsalt ju ei kirjutatud! Ja mis kõige hullem – Karapanu oli ju naine, ja naised kohe kindlasti selliseid asju ei kirjutanud.
Margarita Karapanu (1946-2008) oli üks tähtsamaid Kreeka postmodernistlikke kirjanike, kelle omanäolised ja torkivad teosed tekitavad siiani võrdselt nii pahameelt kui ka vaimustust. Tuntud kirjaniku Margarita Liberaki tütrena kasvas ta üles ja õppis vaheldumisi Ateenas ja Pariisis ning see kosmopoliitne kasvatus eristas teda Kreeka tavailmast. Karapanu hakkas oma loomingus vastu nii argistele kodanlikele väärtustele kui ka romaanižanri piiridele ning tema fragmentaarsed lood jutustavad end püsitult, jooksuga, rahu leidmata. Rahu nappis ka autori enda elus, millele jäid kõige tugevamad jäljed äärmiselt keerulistest suhetest emaga ja teda 30 aastat vaevanud probleemidest vaimse tervise ja depressiooniga.
Kahekümne ühe aastaselt kirjutatud «Kassandra ja hundi» järel ilmus Margarita Karapanu sulest veel viis romaani ja kolm eluloolist raamatut. Ehkki autobiograafilisi elemente leiab ka tema romaanidest, siis mitte otse ja üks ühele, vaid läbi mitmekordse kõverpeegli.
