Teismelise Maia ema töötab Soomes ja tüdruku õlgadel on kogu majapidamine. Raskusi see talle ei valmista – tuleb lihtsalt endale ja vennale süüa teha ja korter aegajalt korralikult ära koristada. Ühel sellisel pärastlõunasel koristustunnil heliseb uksekell. Maia paneb märja lapi ämbrisse ja avab ukse... Et selle taga seisab poiss, kellega kohtumine muudab tema elu, ta sel hetkel loomulikult ei tea. Ka mitte seda, milliseid tundeid tema süda tunda oskab.

Retroromaan «Kassid kõnnivad omapead» on keeruliste otsuste, valikute ja eetiliste dilemmade lugu, mõistetav ja haarav igaühele, kes mäletab veel oma esimest armastust ja esimese reetmise järel valatud pisaraid.