Umbes 5000 inimesele koduks olev pisike Kassisaba on Tallinna üks vanemaid asumeid, mis jääb vanalinna, Uue-Maailma, Lilleküla ja Pelgulinna asumite vahele. Kassisaba teljeks on pea kaks kilomeetrit pikk Koidu tänav, mis ulatub täna läbi Uue Maailma asumi Pärnu maanteeni.

Kassisaba tore nimi tuleb suure tõenäosusega muldkindlustuse nurgas asuvast kõrgemast tugipunktist (Katze) välja viiva tee alamsaksakeelsest nimetusest (Katzenschwanz). Üks selline tugipunkt, Gootide reduut paiknes Toompea läänekülje ees tänases Snelli pargis. Kassisaba nime (Kassi saba) on selle piirkonna puhul kasutatud 1732. aastal ehk kümmekond aastat pärast Põhjasõja lõppu.

Esimestelt säilinud linnaplaanidelt (1688. aasta omal) on näha, et Kassisaba alal on kujutatud paar peenikest teekriipsu. 1797. aasta linnaplaanil on näha, et heinamaad on jäänud ainult Kristiine maa-alale ning Kassisaba on juba tihedalt asutatud. Valdavalt olid püstitatud ühekordsed puumajad, millel olid ka aiad ning peenramaad, asustatud eestlastega. Kindlasti leidus pea igal krundil oma loomalaut.

19.sajandi keskpaigaks oli pilt jälle muutunud, Toomgildi oldermann Hans Heinrich Falck kinkis rahvale Wismari ja Adamsoni tänava vahel asuva Falgi pargi, kus meeleolukaid suvepidusid korraldati. 1887. aastal peeti pargis Harju kooride suur laulupidu.

Jaak Juske viib lugeja jalutuskäigule mööda Kassisaba läbi kõigi nende sajandite tänasesse päeva välja.

Raamat on järg Juske Pelgulinna, Kalamaja ja Kelmiküla ajaloost rääkivatele raamatutele.