Vastavalt uuendatud gümnaasiumi keemia ainekavale* käsitletakse gümnaasiumi keemia esimeses kohustuslikus kursuses keemia üldisi aluseid – aine ehitust, keemiliste protsesside üldisi seaduspärasusi ning keemilisi protsesse lahustes. Kavandatav keemia aluste õpik vastab uue ainekava põhimõtetele nii materjali valiku kui ka käsitluse sügavuse poolest. Õpik arvestab keemia ainekavas püstitatud eesmärke, õppesisu ja õpitulemusi ning lähtub riiklikus õppekavas esitatud üldpädevustest ning läbivatest teemadest.

Eesmärgiks on kujundada õpilastel ettekujutus põhilistest seaduspärasustest keemias, seostades neid rakendusvõimalustega tehnoloogias ja igapäevaelus. Selles kursuses omandatavad teadmised ja oskused on aluseks järgmistes keemia kursustes õpitavate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete omaduste käsitlemisel. Kogu õppematerjal on jaotatud kolme suuremasse ossa. Esimene osa käsitleb ainete ehitust. Antakse lihtsal tasemel ettekujutus aatomorbitaalidest ja elektronide paiknemisest välises elektronkihis, tuuakse välja seosed keemilise sideme tüüpide ja ainete füüsikaliste omaduste vahel. Teine osa selgitab keemiliste reaktsioonide toimumise energeetilisi aluseid, käsitleb keemiliste reaktsioonide kiiruse ja tasakaalu seaduspärasusi, seostades neid keemilise tehnoloogia probleemidega. Kolmas osa vaatleb lähemalt keemilisi protsesse lahustes, rõhutades vee osatähtsust nendes protsessides. süvendab õpilaste teadmisi anorgaaniliste ainete põhiklassidest, andes tänapäevasema ettekujutuse hapetest ja alustest, selgitab keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes.

Õpiku lõpus on esitatud mitmesugused tabelid arvuliste andmete või muu teabega, mida õpilastel on võimalik kasutada aruteludes või probleemülesannete lahendamisel. Õppematerjali võimaldab paremini mõista ning kinnistada töövihikus toodud harjutuste tegemine ja ülesannete lahendamine. Töövihikus antakse ka põhjalikumaid juhiseid laboratoorsete katsete ja uurimuslike tööde tegemiseks.