Kõik ilmad on silmas, kõik silmad on ilmas. Su pea on sama segi kui su tuba ja kimbatus kummitab kummuli. Ent siis ikka ja ometi – pilved & segipaisatus taanduvad ning terendav selgus paneb meid mööduva mõõna ees kummarduma. Vahel lihtsalt ongi tarvis vaid pisarapesu, mis silmaklaasid selgeks valaks ja vaatamata kõigele – usaldada ilmateadet.

Noore poetessi Brita Juske teine luulekogumik hoiab endas samastumissensatsioone ja posu sõnamänge.

P. S. must-valget kirbukirja pelgav lugejaskond võib mureta olla, sest olmemelust hõlpu andvaid ridu (v)ääristavad kirevad illustratsioonid, et lugemine ikka värvilisem oleks.