«Kesköö lapsed» on india kirjaniku Salman Rushdie teine romaan, mis aastal 1981 tõi talle rahvus-vahelise tunnustuse.

Peategelane Saleem Sinai on sündinud samal silmapilgul India iseseisvusega ning romaani üheks läbivaks motiiviks ongi paralleelid Saleemi ja tema kodumaa saatuses. Lugu algab siiski tervelt 32 aastat (ja sada lehekülge) enne peategelase sündi, tuues nõnda meelde Laurence Sterne'i «Tristram Shandy», mis oli üks Rushdie inspiratsiooniallikaid.

Inglise keeles kirjutav Rushdie näitab veenvalt, et briti koloniaal-impeeriumilt päranduseks saadud keel allub nõtkelt autori lopsakale stiilile ning toob ehedana lugejani nii Delhi kehvakesed kõrvaltänavad kui ka Saleemi lapsepõlve Bombay ja sõjakoledused Pakistanis. Romaani ilmumisel kirjutas Clark Blaise New York Timesis India (taas)leitud häälest.

Saleem ei ole ainus – lisaks temale sündis tol saatuslikul kesköötunnil veel tuhat last, kes said ilmale tulles kaasa mõne imelise või üleloomuliku ande. Kesköö lapsed võiksid olla India tulevikulootus, kuid noort iseseisvat riiki ohustavad sõjad ning kummitab demokraatia kriis, mis tipneb 1975.–1977. aasta eriolukorraga. Alates lapsepõlvest, läbi paljude kummaliste seikluste ja ootamatute kokkulangemiste otsib Saleem vastust küsimusele, kes ta õigupoolest on ja mis on tema eesmärk elus – oma teel kohtab ta usku ja uskmatust, puhtust ja roppust, armastust ja reetmist.

India päritolu romaanikirjanik ja esseist Salman Rushdie sündis 1947. aastal Bombays (nüüdses Mumbais) jõukas ja liberaalsete vaadetega moslemi perekonnas. Tema peamiselt ingliskeelne haridus-tee jõudis lõpule Cambridge'is. Pärast pikki Inglis-maal veedetud aastaid elab kirjanik nüüd New Yorgis.

Kirjanikukuulsuse tõi Rushdiele 1981. aastal Bookeri auhinna võitnud romaan «Kesköö lapsed». 1988. aastal ilmunud «Saatana salmid» ja eriti sellele järgnenud fatwa ehk surmaotsus tõi teist laadi tuntust ja sundis kirjaniku pea kümneks aastaks põranda alla.

Kokku on ta kirjutanud kümme romaani. Esseistikat on ilmunud kogudes «Heas usus» (1990), «Kujuteldud kodumaad: esseid ja kriitikat» (1991). Romaanides on oluline Indiaga seotud temaatika, kolonialismi pärand, Ida ja Lääne suhted ja vastastikused hoiakud, inimese ja rahvuse identiteet ning selle määratlemine ja kujundamine ajaloo kaudu. Rushdie looming on mõjutanud paljusid tänapäeva India kirjanikke ja olnud teerajaja ning tooniandja postkoloniaalses kirjanduses.