See raamat on lugu looduskaitsest ja poolsajandit tagasi sündinud massilisest keskkonnaliikumisest nähtuna ühe 50 aastat looduskaitsevankrit vedanud mehe silmade läbi.

Sellest, kuidas metsavahi pojast sai diplomeeritud looduskaitsja, kuidas Kõrvemaal oma karjääri alustanud looduskaitseinspektorist sai Eesti Vabariigi esimene keskkonnaminister ja seejärel ettevõtja, kelle tegemisi ringmajanduse alal hinnati EY Aasta Ettevõtja 2019 tiitliga.

Autori pikka keskkonnaellu mahuvad töö erinevates nõukogudeaegsetes ministeeriumites, valitsusaparaadis Toompeal, mõni aasta akadeemilist tegevust Eesti Majandusjuhtide Instituudis ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna filiaali looja ja esimese juhina.

Kirjeldatavasse aega jääb Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ja iseseisva Eesti Vabariigi taassünd, keskkonnalaste institutsioonide ja riigijuhtimisstruktuuride ülesehitamine, esimesed sammud riikliku keskkonnapoliitika väljatöötamisel ja selle ühitamisel Euroopas ja maailmas toimuvate protsessidega, liitumine loodus- ja keskkonnakaitsealaste lepingute ja konventsioonidega, osalemine Euroopa ja maailma keskkonnafoorumitel.

See raamat räägib ka sellest, et looduskaitsjamissiooni võib teenida lisaks riigitööle ka ettevõtjana, alustades sellega pealegi veel vanuses, mil tavapäraselt võiks hakata elust kokkuvõtteid tegema.

Raamatus on pikalt juttu ühe Eesti suurima keskkonnaalase valupunkti – Nõukogude uraanitööstuse tekitatud radioaktiivse jäätmehoidla – ohutuks muutmisest ja kunagise rahvale suletud Sillamäe muutmisel rahvusvaheliseks sadamaks ja avatud meretuulte linnaks.

Lugeda saab ka Eesti ühe suurema ringmajanduskontserni Net Systems Group sünnist, mille ettevõtetes Sillamäel, Kiiul ja Raplas töödeldakse aastas ümber kümneid tuhandeid tonne vanu pliiakusid, kasutuks muutunud elektri- ja elektroonikaseadmeid, plastijäätmeid, toodetakse kiire interneti jaoks vajalikke mikrotorusid.

Raamat ei saa mööda ka autorile 2018. aasta kultuurisõbra tiitli toonud ettevõtmistest Saka mõisakompleksi taastamisel ja baltisakslastele pühendatud mälestusmärgi rajamisel Põhja-Eesti Pankrannikul, kandes sedaviisi edasi oma väärikate eelkäijate Gustav Vilbaste, Jaan Eilarti ja Veljo Ranniku loodud traditsiooni näha looduskaitset kultuuri osana.