Urmas Espenberg on loonud modernseid eluliselt põnevaid ja kirglikult haaravaid erootilisi meesromaane, kuid tema kirjutamisampluaa ulatub märksa kaugemale, hõlmates laia spektrit erinevatest sotsiaalsetest, kultuurialastest ja filosoofilistest probleemidest. Käesolevas kogumikus jõuab lugejate ette autori esimene näidend (tõsi, alustatud hulk aastaid tagasi ja hiljem korduvalt läbi töötatud), mis käsitleb tagasivaateliselt sügavaid probleeme toonases nõukogude totalitaarühiskonnas, täpsemalt L. I. Brežnevi režiimi lõpuajastul.
Näidend kajastab ilmekalt elu ja teaduse tegemise perspektiivitust tol kentsakal ajalooetapil, mis nii mõnigi kord hiilivalt ja nostalgitsevalt, enamasti «vanade heade asjade» sildi all ikka ja jälle meie teadvusesse ning igapäevaellu tagasi pürib. Näidend «Kestvad kiiduavaldused» teiseks põhiteemaks on sumbumine ja sellest johtuvad probleemid, mis arvatavasti ei muutu kunagi, olgu tegu Tšehhovi Taganrogi, Vonneguti Midland City või autori Emajõe Ateenaga. Žanriliselt on tegu tragikomöödiaga, seega naeruga läbi pisarate.

Kogumiku teise poole moodustab autori esseeparemik aastatest 2004-2006. Peateemadeks film, elu ja eksistentsi mõte. Essee «Eesti Vabariik ja tema kangelased» osutus vabariikliku esseekonkursi «15 aastat vabadust» üheks võidutööks.

Seega lähiminevik ja olevik, möödanik ja kaasaeg, ikka käsikäes. Kus me olime ning kuhu liigume? Mida hoiatavat on minevikust õppida? Mis toimub praegu ja mis saab meie riigist edasi?

Head lugemist ja kaasamõtlemist!