«Kibõna ütest rändämisest» on Häniläse neljas läänevõrukeelne raamat. Selles raamatus on kõigepealt kuus lühijuttu, mis on koondatud kahte ossa: ühes on humoorikas «Lugu Sannamõtsa Augustist ja timä asjaligust Amaliast», teises tsükkel «Kibõna ütest rändämisest», mille viit juttu ühendab üks ja sama peategelane.
Lühiproosale jägnevad kuus terviklikku luuletsüklit: «Kirjä toonitarrõ» , «Palvõ seoilmaaolidsele inemisele», «Päält tühjä tohkõrdamist», «Lumi puhtakõnõ», «Tiidjä tasanõ hiljüisi kõnõl´", "Elulõ helget vaja um».
Raamatus kõneldakse olukorrast maailmas, luhtunud ja täitunud unistustest, vaimsest eneseteostusest, kurvastusest inimese surelikkuse pärast, surma lävel olevate inimeste üksindusest ja hirmudest, nürist askeldamisest väljapääsu otsimisest, rõõmust lihtsate asjade üle, puhta armastuse ja kaasinimestest hoolimise võimalikkusest.
Häniläse raamatu «Kibõna ütest rändamisest» väärtuseks on huvitavad teemaarendused, omapärane elufilosoofia, mõtteselgus, elamuste ehtsus, pildilisus, rikas murdesõnavara. Raamatule annavad kaalu juurde sõnastik ja CD, millele Häniläne on ise lugenud kõik raamatus olevad jutud ja luuletused.
Häniläse teos sobib kasutamiseks koolides eesti keele ja kirjanduse tundides võru keele ja ühtlasi huvitava luule ning proosa tutvustamiseks.
Häniläse raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Häniläne kuulub Eesti Kirjanike liitu. Temalt on varem ilmunud raamatud «Ma pühäpääväpõllõ mõsi» (2010), «Lugu rohiliidsi silmiga kuulmeistist» (2014), «Viiulimäng vanan vaksalin» (2016).
Päält tühjä tohkõrdamist
Seoilmaaoline inemine päiv läbi kunturin muutsan
läükvä lavva takan piinüid paprid treiäss´,
truksalõ telehvoniga kõlist´ ja meile kirut´ –
tiä rahvalõ tarbõta kraami pähä määri püüd´.
Õdagu seoilmaaoline inemine uulitsid piten hulksõ,
sadaman uhkid vällämaa laivu silmäss´,
mõnõn kohvitarõn kuiva veini serväss´,
sõss viimäte umma kõllõlõ kortinalõ kõmpse.
Kõllõn kortinan seoilmaaolist inemist hariligult kiäki es ooda:
es olõ tel naist ega last, kassi ega pinni, es olõ ka lille.
Seokõrd aga tiä vüürüste üts elläv hengekene oll´ tullu:
majahärmläne, õnnõloomakõnõ, võrku kodi timä sainalambi manu.
Seoilmaaoline inemine härmläst ku imet vahtse.
Peräkõrd tiä hindält moodu perrä koorõ maha pühkse,
kapisuhvlist vana vilespilli vällä otse,
hindäle ja majahärmläsele vanaaoliidsi helli viise mängse.
