Autor on selles esseedekogus võtnud lähtekohaks fakti, et suurvaim suudab kaasaegse ühiskonna arengusuundadest välja lugeda rahvaste tulevikku, näha ähvardavat kriisi sajandi võrra ette.
Kaugele oma ajast ette nägev geniaalne kirjanik Dostojevski on sümboolsete kirjelduste varal ennustanud, et Euroopa kihutab hullumeelsena kuristiku äärel nagu meeletu troikasõitja.
Meie maalt põlvnenud nobeli-laureaat Herman Hesse, kelle vanaisa oli Paides linnaarstiks, on meisterlikult interpreteerinud Dostojevskit ja selgesõnaliselt välja toonud vene suurvaimu prohvetisõnumi: Euroopa kihutab hävingu poole. Hävingueelne inimene on hirmuäratav peletis - see hülgab religiooni, moraalinormid ja kultuuritraditsioonid. Inimene loomastub.
Teine essee käesolevas teoses käsitleb seni unarusse jäänud probleemi - meie rahvusliku kirjanduse sündi iseseisvusaja algul. Tähelepanu on leidnud erootika õitseng tolleaegses lüürikas ja selle põhjused, luubi alla on võetud ka kõmurikkad «ropud luuletused». Viimastes leidub palju ühist tänapäeva ajavaimuga. Religiooni ja rahvustunde mõnitamised olid jällegi nagu tükike meie kaasaega.
Analüüsimisele tuleb küsimus, miks ilukirjanduslik vorm essee on meie kirjanduses olnud visa pinda leidma: vanades kultuurimaades märgiti äsja selle vormi 400-aastast kestust, esseistika on moodustanud tähtsa osa ilukirjandusest.