Ethel Lilian Voynich on päritolult inglanna, sündinud 1864. a. Oma mehe, Siberist põgenenud ja Inglismaale elama asunud poola emigrandi-literaadi kaudu tutvub ta Londonis ulualust leidnud vene ja poola pagulaste ringkondadega. Sealt põlvnebki ta revolutsiooniline romantika, mis on väljendust leidnud romaanis «Kiin».
«Kiin» käsitab itaalia rahvuslike revolutsionääride võitlusi 19. sajandi teisel veerandil.
Võitlus reaktsiooni vastu, feodaalse võimu restaureerimise vastu, mida peeti kogu Euroopas, võttis eriti terava kuju Itaalias, kestes seal pool sajandit (u. 1820-1870). Võideldi välismaalaste - austerlaste - Itaaliast minemakihutamiseks. Võideldi rohkearvuliste Itaalia pisitürannide vastu, võideldi selleks, et Itaaliat ühendada üheks iseseisvaks, sõltumatuks ja terviklikuks riigiks. Võideldi katoliku kiriku ja esijoones paavsti võimu vastu.
Kõige järjekindlamat revolutsioonilist võitlust pidasid «karbonaarid», talupoegi esindavad partisanid, kes korduvalt tõstsid mässu mitmesugustes Itaalia osades.
«Kiinis» on pearõhk asetatud «Noor-Itaalia» võitlusele katoliku vaimulike vastu. Selle kõrval valgustatakse aga ka «Noor-Itaalias» eneses valitsevaid lahkhelisid, samuti karbonaaride tegevust.
Ehkki «Kiini» peategelaste hulgas pole ainsatki reaalset ajaloolist kuju, peegaldub romaanis ometi palju olulisi ning tõetruid jooni kõnesolevast ajastust.
Juhan Lõhmus