Kirderannikumurre on üks kolmest eesti peamurdest, mis teistest oluliselt erineb. Uurimuse põhirõhk langeb kirderannikumurde idarühma sõnavarale. Eesmärk on selgitada idarühma murrakute omavahelisi sõnavarasuhteid ning kontakte lähisuguluskeeltega.
Esimeses osas tutvustatakse ülevaatlikult kirderannikumurde levikuala ajaloolist tausta ja sealseid murdekujusid uurinud keeleteadlaste seisukohti, esitatakse murde ning selle kesk- ja idarühma erijooned, teine osa sisaldab sõnavalimi leksikaalse analüüsi alfabeetilises järjestuses.
Kolmandas osas esitatakse eesti omasõnavara ja tõenäoliste laenude määr murrakuti, analüüsitakse kihelkondade omavahelisi sõnavarasuhteid ja võrreldakse tulemusi varasemate uurimustega.