Eesti talurahvas on sadu aastaid nimetanud kirjadeks eelkõige mustreid ja ornamente. Kududes, tikkides, punudes, lõigates, nikerdades, põletades, graveerides ja teisi tehnikaid kasutades kirjati või kirjutati kauniks erinevast materjalist väga erineva otstarbega tarbekraami.
Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu koostööväljaandes käsitleb Vaike Reemann põgusalt kirjade tähendust, nimetusi ja ornamendi laadi ning esitatakse erinevate tehnikate enimkasutatud kirjamotiivide jooniseid ja ERMi esemekogu muistsete mustritega esemeid.