Olukirjelduse peategelane Kirill Moromtsev on pealtnäha andekas inimene, energiline ja silmapaistev majandusmees, kes liigub kiiresti mööda ametiredelit, kelle autoriteet on ümbritsevatele vääramatu. Talle andestatakse palju, tema nõrkustele vaadatakse kui iseloomu omapärasustele. Ta on harjunud austusega ja kujutab ette, et mitte tema ei ela teiste õnne jaoks, vaid kõik teised elavad selleks, et tal oleks mugav elada.
Muromtsevi kuulsusel pole midagi ühist meie kommunistliku moraali nõuetele vastava kuulsusega. Ja on mõistetav, et ühel heal päeval Muromtsevi ülespuhutud kuulsus puruneb...
Avades Muromtsevi personaalküsimuse olemuse, seab autor endale eesmärgi näidata upsakaks muutunud inimese krahhi paratamatust, hoiatada selle jutustusega kõiki, kes saavad valesti aru oma kohast uue ühiskonna loojate ühises rivis, kes mugandavad meie kommunistliku moraali enda egoistlikeks taotlusteks...