Silvia Mälksoo hakkas „Kadri“ ja „Kasuema“ autorile kirjutama 15-aastase Viljandi koolitüdrukuna.

Silvia Rannamaa oli kirjavahetuse alguses 50-aastane ning põetas ja siis leinas oma ema. Noorema Silvia ema läks aga Tartu ülikooli saksa filolooge õpetama, tüdrukul oli vaja mõistvat tarka inimest, kellega oma mõtteid jagada. Silvia Rannamaa vajas kurval ajal oma ellu midagi helget.

Nii alanud haruldane kirjavahetus kestis 31 aastat! Mõned kirjad on siiski kadunud. Säilinud kirjadest tegi Silvia Mälksoo avaldamiseks oma valiku. Silviate sõprus kestis Silvia Rannamaa surmani, kirjavahetus asendus ajapikku telefonikõnede ja külaskäikudega. Raamatu alguses on ka veidi katkendeid Silvia Mälksoo päevikust ja pisikesi kirjanduslikke katsetusi, et anda aimu, milline ta kirjavahetust alustades oli.

Lugedes on huvitav jälgida noore Silvia arengut ning tutvuse kasvamist vastastikuseks usalduseks ja sõpruseks. Kirjavahetus aitab hästi tajuda toonast ajastut. Kirjanik tutvus ka noorema Silvia perega, elades kaasa tema laste kasvamisele. Suviti puhati ikka mõned nädalad koos Kassaris.

Küllap lootis Silvia Rannamaa, et nooremast Silviast saab samuti kirjanik. Endale saadetud kirjad andis ta seetõttu ka tema hoolde tagasi. Silvia Mälksoost sai eesti keele ja kirjanduse õpetaja Abjas.