Maailma ja enesegi mõistmiseks vajame lugusid. Ka kultuurilugu seisab koos paljudest väikestest lugudest. Jaan Tõnisson, kes kandis endas rahvuslikku tuld ja kirge, jumalikku sädet ja annet, süstis Postimeest toimetades eesti rahvasse eneseaustus ja usku, millega see rahvas on üle elanud 20. sajandi rängad ajalookatsumused.

Mingi saladus on siin siiski veel: mis on see miski, mis on toitnud rahva hinge ja vaimu, teinud ta sitkeks ja paindlikuks, ent ometi paindumatuks võõra tahte alla? Sellele saladusele pääseme ligi lugedes tähelepanelikult kirjandust ja mälestusraamatuid, see saladus on peidus arhiivide varakambrites. Kusagil nende kahe kombinatsioonis võiks peituda tõde.