Läbi aastasadade on inimesed püüdnud väljendada oma tundeid – leina, armastust, tänu ja vihkamist – hauakirjades.

Mõnel neist hauakirjadest on imepärane võime panna mõtlema minevikku vajunud sündmuste üle, manada esile ammustel aegadel elanud inimesi ja nendega juhtunut.

Tõelistele epitaafidele tuginedes on Blandine Le Callet kirjutanud kümme hingeminevat lugu, nii traagilisi kui naljakaid, Vana-Rooma aegadest tänapäevani. Viimasena räägib ta, kuidas otsis ja enam ei leidnudki oma suguvõsa vana hauaplatsi…

«Olen alati tundnud aukartust hauakivide vägeva kõnekuse ees,» ütleb autor oma raamatut lõpetades.