Kuulsaimate kunagi elanud naiste sekka kuulub Kleopatra VII Ptolemaios, kes valitses Egiptust kakskümmend kaks aastat. Ta kaotas kuningriigi, sai selle tagasi, kaotas selle peaaegu uuesti, ajas kokku terve impeeriumi ja kaotas kõik. Olles lapsena jumalanna, kaheksateistkümneselt kuninganna ja seejärel kuulsus, oli ta spekulatsioonide ja austuse, kuulujuttude ja legendide objekt isegi oma eluajal. Oma võimu tipphetkel kontrollis ta peaaegu tervet Vahemere idakallast – see oli viimane suur kuningriik Egiptuse valitsejate ajaloos. Kaduva viivu vältel hoidis ta oma käes terve läänemaailma saatust. Ta suri kolmekümne üheksa aastasena, põlvkond enne Kristuse sündi. Sellest ajast peale on ta meie kujutlustesse sööbinud. Paljud inimesed on temast rääkinud, sealhulgas suurimad näitekirjanikud ja poeedid; me oleme juba kaks tuhat aastat talle sõnu suhu pannud. Ühes ajaloo tegusamatest hauatagustest eludest kestab ta edasi asteroidi, videomängu, klišee, sigaretimargi, mänguautomaadi, striptiisiklubi ja Elizabeth Taylori sünonüümina.