Urho Kaleva Kekkose esimese ametiaja alguses vihkas teda peaaegu pool Soome rahvast, ametiaja lõpuks aga ei olnud Kekkosele alternatiivi. Kuidas selleni jõuti, on tõeliselt põnev poliitetendus. Ameeriklase Gordon F. Sanderi teos räägibki sellest, kuidas Urho Kekkonen külma sõja kuumimal ajajärgul määras kindlaks oma 25 aastat kestnud ametiaja põhisuunad, toimetades osavalt Nõukogude Liidu ähvardava ohu ja USA pakutud abi vahel.

1950. aastate lõpus, suurriikidevaheliste mõjupiirkondade jagamise ajal, oli Soome piirkond, millele olid pööratud kogu maailma pilgud. Soome vastu tundsid isiklikku huvi nii Nõukogude Liidu kui ka USA juhid. 1956. aastal võitis Urho Kekkonen presidendivalimised vaid ühe valijamehe häälega. Sellest hoolimata õnnestus Kekkosel võita rahva usaldus ja armastus. Kuidas osav poliitik tegutses, mis oli tõelisus ja mis oli mäng? Kuidas ta kohtles oma poliitilisi vastaseid? Milline oli Nõukogude Liidu roll ja mida pakkus [i:32350] Kekkosele noodikriisi lahendamiseks? Millised Kekkose isiklikud motiivid ajendasid teda pühenduma isamaa teenimisele ja võimu enda kätte koondamisele?

Gordon F. Sander (1951) on USA ajakirjanik ja aimekirjanik, kes on külastanud Soomet 1977. aastast alates. Sander kirjutab kaasakiskuvalt, joonistades pildi nii isikutest ja nende tegudest kui ka sellest, kuidas haakuvad sündmused rahvusvahelise olukorraga. Sander on olnud Pulitzeri preemia kandidaat. Praegu elab ta Riias, kust saadab artikleid paljudele USA kvaliteetlehtedele.