Vürst Sergei Mihhailovitš Volkonski (1860, Keila-Joa – 1937, Hot Springs, USA) oli oma aja Venemaa üks tähelepanuväärsemaid isiksusi. Aristokraat nii sünnilt kui vaimult, mõisaomanik , teatriteoreetik ja -pedagoog, kultuuri- ja ajaloolane, kirjanik, aednik... Tema mälestuste kolmas osa (esimene – «Loorberid» – kirjeldab teatrielamusi ja teine – «Rännuaastad» – koosneb reisikirjadest), hõlmab kuutkümmet aastat Venemaa elust alates 19. sajandi teisest poolest 20. sajandi kahekümnendate aastateni.

Ta liikus ringi nii õukonnas kui talupoegade seas, juhtis nii keiserlikke teatreid kui pidas loenguid Proletkultis, hoolitses nii haavatud Vene soldatite kui sõjavangide eest ja suhtles ka taimedega, nähes igas elusolendis, oli see siis inimene või puu, omaette maailma ning püüdes seda mõista. Tema tutvusringkonda kuulusid nii tolleaegne sädelev vaimueliit kui ka konservatiivsed ja alalhoidlikud provintsimõisnikud. Olles ise sündmuste keerises, suudab ta siiski tõusta nende kohale ja maalida tollasest Venemaast erakordselt haarava ja värvikireva pildi, aidates meil aru saada sellest, mis toimus sada aastat tagasi ning ka sellest, mis toimub praegu...